Apho imilambo engcolisekileyo idibana khona

13 July 2026 | Ipapashwe okokuqala ngomhla we: 02 eyeSilimela 2026 | Ibali nguMyolisi Gophe Iifoto nguLerato Maduna. Ukuveliswa kweevidiyo nguBoikhutso Ntsoko kunye noNomfundo Xolo. Umboniso weDrowuni nguNjingalwazi Jӧrg Drewes, kwiYunivesithi yobuGcisa yaseMunich. Ixesha lokufunda imizuzu eli-9. Iguqulelwe esiXhoseni yi Multilingualism Education Project.
UNjingalwazi uKevin Winter oselepenshele ube ngumqhubi obalaseleyo emva kwempumelelo yeHabhu yaManzi

Iwebhusayithi esemthethweni yezokhenketho yaseFranschhoek ichaza idolophu yeCape Winelands njenge-“Ntlambo yamaphupha” (Valley of Dreams).

Ihleli phakathi kweentaba eziphakamileyo kunye namasimi ediliya aqengqelekayo malunga neekhilomitha ezingama75 kwimpuma yeKapa, iFranschhoek ibhiyozelwa kwihlabathi jikelele ngewayini yayo ephumelele imbasa, uyilo lwembali yeCape Dutch kunye nenkcubeko yokupheka emibalabala. Izitalato ezinemigca yeOwukhi, izindlu zeendwendwe kunye neegalari zobugcisa zitsala abakhenkethi abavela kwihlabathi liphela.

Kodwa ngaphaya kwendawo ebuhle bufaniswa nobepostikhadi kukho enye iFranschhoek - emile ngokungalinganiyo nale inobuhle bepostikhadi, enobunzima bokusingqongileyo kunye nenyaniso engenakufihlwa yemihla ngemihla yamatyotyombe azinze ecaleni kweendawo zobunewunewu kunye nezokhenketho.

Kulapha, phakathi kwezidiliya, apho iZiko laManzi leYunivesithi yaseKapa (iUCT) lithe cwaka liguqula amanzi amdaka, inkunkuma kunye nembonakalo-mhlaba elahliweyo ibe yinto enika ithemba kakhulu: ilabhoratri ephilayo yozinzo, usungulo lwezinto ezintsha kunye nokutshintsha kwezentlalo.

Kwisikhululo sangaphambili sokucocwa kwamanzi amdaka esashiywa sonakalisiwe kwaye silahliwe, abaphandi, abafundi kunye namalungu oluntu basebenze kunye ukuphinda bacinge ngobudlelwane phakathi kwamanzi, ukutya, amandla kunye nesidima somntu.

Bekungosuku olupholileyo lubanda lwasekwindla apho onondaba beUCT bahleli phantsi kunye noNjingalwazi uKevin Winter, umlawuli wehabhu (hub). Udliwanondlebe luqhutywe ngexesha elixakekileyo, njengoko uWinter ebulungiselela ukukhokela iqela elikhulu labaphengululi abaphuma kulo lonke ilizwekazi kukhenketho lweziko.

KuNjingalwazi Winter, nozimanye neUCT's Future Water Institute, le ndawo imele ukulungiswa kwemekobume kunye nendlela entsha yokuvelisa ulwazi - ukuphila kwintlambo yamaphupha edolophu.

“Le yindawo yophando eqale ukuzama ukucoca amanzi kumatyotyombe,” ucacise watsho.

"Ukuba siza kusindisa iplanethi, kufuneka sifunde ukucoca amanzi ngaphandle kokufaka iikhemikhali ezininzi - kwaye senze loo manzi abe nemveliso."

Eli ziko, lithathelwe kwaye lonakaliswa phakathi ko-2013 kunye no-2016, linyanzele abaphandi ukuba baphinde baqwalasele iindlela eziqhelekileyo zokucoca amanzi. Endaweni yokuxhomekeka kwiziseko ezingundoqo kunye neekhemikhali ezibizayo, iqela liqale ukuhlola ukuba indalo ngokwayo ingaba yinxalenye yesisombululo.

"Siqale ngeenkqubo ezisekelwe kwindalo kunye nezinto ezisekelwe kwindalo," utshilo uWinter. "Ukufunda kwindalo - ukubona indlela indalo ecoca ngayo amanzi ngaphandle kokongeza imichiza."

Namhlanje, isayithi isebenza phantse ngokupheleleyo kumandla elanga. Amanzi amdaka adlula kuthungelwano lwemigxobhozo eyakhiweyo, izihluzi zebhayoloji, iibhedi zamatye, iinkqubo zokuhluza isanti kunye nebhayotshari (biochar) phambi kokuba aphinde asetyenziswe ukunkcenkceshela izitiya zemifuno ezilima isipinatshi, ibhitruthi, itswele kunye nebhatata.

Kodwa umbono weHabhu yaManzi (Water Hub) udlulela ngaphaya kwamanzi acocekileyo.

 

“Ukuba siza kusindisa iplanethi kufuneka sifunde ukucoca amanzi ngaphandle kokufaka imichiza engaphaya - kwaye senze loo manzi abe nemveliso.”

Uphando lungxamiseke ngakumbi njengoko amaqondo ongcoliseko emilanjeni eqhubeleka ukuba mandundu.

Kule minyaka mihlanu idlulileyo, umfundi we-PhD wase-UCT uEmily Nicklin uchithe ixesha elininzi lophando lwakhe emi emigxobhozweni nakwiinkqubo zemilambo, efunda indlela iinkqubo zendalo zokucoca amanzi ezinokuthi zibuyisele impilo kumanzi asezidolophini angcolisekileyo.

“Ndisebenza kakhulu kwiinkqubo zonyango ezisekwe kwindalo ekususeni ungcoliseko kumanzi angaphezulu angcoliseke kakhulu,” utshilo u-Nicklin, umphandi onguGqirha kwiSebe leUCT lezeNdalo kunye neeSayensi zeJiyografi.

Iziko laManzi lime emazantsi eendawo zamatyotyombe zaseLangrug, apho iziseko zogutyulo ezingonelanga, iinkqubo zogutyulo olulambathayo, kunye nokulahlwa kwenkunkuma ngokungekho mthethweni konke oko kunegalelo kungcoliseko olukhulu lomlambo.

“Lo mlambo ubonwe njengongcoliseke kakhulu, ikakhulu ngenxa yokuqukuqela kwamanzi kumatyotyombe anyukayo,” ucacise watsho. “Amanzi angwevu, ilindle kunye nenkunkuma zonke zingena emlanjeni, kwaye into esizama ukuyenza kukucoca loo manzi ukuze aphinde asetyenziswe ngokukhuselekileyo, ngakumbi ukunkcenkceshela.

 

“Kukho imiqobo enokuthi ijongane nezi nkqubo. Njengoko ungcoliseko lusanda, kuye kwafuneka silungelelanise rhoqo kwaye siyile ngokutsha imiba yenkqubo.”

Ngokungafaniyo nezixhobo eziqhelekileyo zokucocwa kwamanzi amdaka, iinkqubo zeHabhu yaManzi zixhomekeke kwiphasivi (passive), iinkqubo ze-ikholoji ezisezantsi.

"Azifuni amandla ekhemikhali, kwaye indleko ephantsi jikelele," utshilo uNicklin. "Azinakuthatha indawo yemisebenzi emikhulu yokucocwa kwamanzi amdaka, kodwa zinokuzixhasa ucoceko ngeendlela ezinatyisiweyo."

Kodwa njengokuba iindawo zokuhlala zisanda kwaye ukuhanjiswa kweenkonzo kuleqa ukugcina isantya nokukhula kwezi ndawo, uxinzelelo lokusingqongileyo luya lusanda. “Ngokuqinisekileyo kukho ukuwohloka,” utshilo. “Siye sabona ukwanda kwe-E. coli emlanjeni, nto leyo ebonisa ukuba kukho ilindle elingakumbi elingena kwinkqubo yamanzi.”

Ukungcoliseka kwendalo kuye kwanyanzela abaphandi ukuba bahlengahlengise iinkqubo zabo rhoqo.

“Kukho imiqobo apho ezi nkqubo zinokuhlangabezana nazo,” utshilo. "Njengoko ungcoliseko lusanda, kuye kwafuneka ukuba sihlale sihlengahlengisa kwaye siyila ngokutsha imiba yenkqubo."

Kodwa iHabhu yaManzi ayikho malunga nokulinga ezenzululwazi kuphela. Ikwajongene ngokulinganayo malunga nabantu, iindlela zokuphila kunye nokubuyisela isidima phakathi koluntu oluhleli ixesha elide endaweni ekungahoywanga okusingqongileyo.

UCT PhD candidate Emily Nicklin has spent much of her research time studying how ecological treatment systems can rehabilitate polluted urban water.
Umgqatswa wePhD weUCT u-Emily Nicklin uchithe ixesha lakhe elininzi lophando efunda ukuba iinkqubo zonyango lwe-ikholoji zinokuwabuyisela njani kwisimo sangaphambili samanzi angcolisekileyo asedolophini.

Kwitshantliziyo lasekuhlaleni uSbongukuhle Siyengo ophuma kwi-Clean Health Environment NGO, lo mlambo ungcolisekileyo bekungakwazi ukuba ungahoywa. “Ndiphawule ukuba abantu balahla inkunkuma emlanjeni, nto leyo etsale iimpuku kwaye idale iimeko ezingaginyisi mathe. Naxa ucocwa umlambo, ubusiba mdaka ngokukhawuleza kwakhona.”

Enexhala ngabantwana abadlala kufutshane nala manzi angcolisekileyo, uSiyengo uqalise ukucoca iindawo zomlambo ngokwakhe. Ekuhambeni kwexesha, amatshantliziyo asekuhlaleni amjoyina, kwaza kwaqalisa ipaki encinane kwiindawo ebezingakhathalelwanga ngaphambili.

“Abantu abaninzi bathwaxwa zizigulo ezifana neTB ngenxa yendawo abahlala kuyo,” utshilo. “Abantwana basoloko behamba benganxibanga zihlangu kwaye babengamaxhoba ezifo ezosulelayo, yiloo nto ndiye ndaqalisa ukubandakanya abantwana kule projekthi – ukuze abantu abalahla inkunkuma babone ngabantwana ukuba le ndawo ifanele ukuba icoceke kwaye ikhuseleke.”

USiyengo uthe inkxaso evela kwiHabhu yaManzi incede ukudala amathuba amavolontiya lo gama isomeleza ulwazi ngokusingqongileyo eluntwini.

“Namhlanje, abantu baqale ukuyeka ukulahla inkunkuma kuba uluntu ngoku luxela abo balahla inkunkuma,” utshilo. “Bakwakhusela ipaki kuba babona indlela eyitshintsha ngayo imeko yabo nakubantwana babo.”

IHabhu yaManzi ikwayindawo yoqeqesho kubantu abatsha abafuna izakhono ezisebenzayo kwezolimo nozinzo. Phakathi kwabo nguSanele Luwata ongene ebutsheni balo nyaka. “Ukuqala kwethu, ibingumhlaba ovulekileyo ongenazitiya,” utshilo. "Sifake umgquba, isanti kunye nebhayotshari ukulungiselela umhlaba wokutyala."

Esebenza kunye nabaphandi kunye namalungu oluntu, uLuwata uye waphuhlisa izakhono zokunkcenkceshela, ukulima izityalo kunye nezolimo ezizinzileyo. “Ndifumene ubuchule, kwaye ukuba ndibuyela ekhaya, ndingazityalela imifuno yam nentsapho yam.”

Izitiya zenza inxalenye yombono obanzi wokudala uqoqosho lwengingqi olujikelezayo apho amanzi acociweyo axhasa ukuveliswa kokutya, inkunkuma yokutya iguqulwa ibe ngumgquba okanye igesi yendalo, kwaye imveliso yasekhaya inikezela kwiimarike kunye nekhitshi lesuphu.

Yonke iMigqibelo, iqela lithemba ukuba ekugqibeleni liza kuthengise imifuno kunye ne-smoothies ngexesha leemarike ngelixa linikela ngokutya kwimizi engenakutya.

“Esi sisizwe esilambileyo kwindawo enqongophele amanzi,” utshilo uWinter. "Ukutya kuya kuba yeyona nto ibalulekileyo kuhlahlo lwabiwomali lwekhaya."

Ngaphaya kokucocwa kwamanzi kunye nezolimo, iHabhu yaManzi ikwaxhasa uphando lohlengahlengiso lwemozulu ngamaphulo afana neprojekthi ye- “Cool Shack”, ephonononga ukuba amakhaya angekho sikweni angenziwa njani ukuba amelane namaxesha obushushu obugqithisileyo. Abaphandi baye babhala amaqondo obushushu etyotyombe angaphakathi angaphaya kwe-50°C ngexesha lobushushu behlobo.

"Ulipholisa njani ityotyombe?" ubuzile uWinter. "Ulenza limelane njani nobushushu phantsi kweemeko eziguqukayo zemozulu?"

"Ndicinga ukuba ngamanye amaxesha kukho umsantsa phakathi kwezifundo kunye nokuyinyani okuqhubekayo. Ukusebenza kwindawo efana nale kukunyanzela ukuba ujongane nezo nyani ngokuthe ngqo."

KuNicklin, esinye sezona zifundo zibalulekileyo kwiHabhu yaManzi kukufunda ukuba uphando kufuneka lubandakanyeke ngokuthe ngqo kwizinto ezenzekayo.

“Awunakuhlala usenza imifuniselo engenaziphithikezo, ezilawulwayo apha,” utshilo. "Kukho ukonakala, ubusela, ukonakalisa, ukutshintsha kwemozulu - kufuneka uhlale ulungelelanisa uphando."

Ukanti loo mingeni ikwawenze umsebenzi waba nentsingiselo ngakumbi.

“Indifundise ukusombulula ingxaki kwaye ndiphendule kwiimfuno zokwenyani zoluntu,” utshilo. "Ndicinga ukuba ngamanye amaxesha kukho umsantsa phakathi kwezifundo kunye nokwenzekayo. Ukusebenza kwindawo efana nale kukunyanzela ukuba ujongane nezo nyani ngokuthe ngqo."

Phakathi kumsebenzi weHabhu yaManzi kukuqonda ukuba ukuzinza akunakwahlukaniswa nokungalingani koluntu, impilo yoluntu okanye ukuxhotyiswa koluntu.

“Libali lemilambo emibini,” utshilo uWinter, echaza indlela iinkqubo zamanzi ezibonisa ngayo iyantlukwano yoluntu lwaseMzantsi Afrika.

Kodwa phakathi kweendlela zongcoliseko lwamanzi kunye noxinzelelo lwemozulu olukhulayo, iprojekthi ikwabonisa into eyenzekayo xa iiyunivesithi, uluntu kunye nabaphandi besebenza kunye.

“Kufuneka sivelise izisombululo zaseAfrika kwiingxaki zaseAfrika,” utshilo uWinter. "Kwaye ayizukwenzeka ngoqeqesho olunye kuphela."


Creative Commons License This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NoDerivatives 4.0 International License.

Please view the republishing articles page for more information.


TOP